Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta.
1. Multšid
1. sünteetilised multšid (peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)
2. orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit jne.)
3. mineraalsed multšid (kiviklibu, killustik jne.)
Multši kasulikkus:
- multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust,
- väldib mullale kooriku teket,
- vähendab või väldib umbrohu kasvu,(vähenda herbitsiitide kulu)
- vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist,
- aeglustab kevadel maa sulamist,
- võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust,
- vähendab mulla paatumist ja erosiooni,
- alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist,
- parandab mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul,
- on dekoratiivne aiakujunduselement,
- soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust,
- hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral,
Multšikihi optimaalseks paksuseks on 4…8 cm. Paksema kihi korral on oht, et juured jäävad õhupuudusse, mis on taimedele hukutav. Multši ei tohi panna vastu puu tüve. Puude ja põõsaste juurekael peab jääma vabaks! Orgaanilised multšid (turvas, koorelaast jne) laotatakse pärast taimede istutamist ja sünteetilised multšid (kile, peenravaip, kattekangas jne.) enne taimede istutamist.
1. Orgaanilised multšid
Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.
OKASPUU KOOREPURU - See on kõige levinum orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3–4cm paksusest koorepurukihist. Kui multšitakse ainult koorepuruga, peaks multšikihi paksus olema 5–7 cm. Taimede juurekael tuleks jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.
TURVAS - Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksus võiks olla 8–10 cm. Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Taimede juurekael taas jätta vabaks.
MÄNNIOKKAD - Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on mõttekas kasutada multšina männiokkaid. Tuleks laotada 3–5 cm paksuselt. Sobib aga ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.
PÕHK, PILLIROOG, KÕRKJAD, HUNDINUIAD - Multšikihi paksus 7–8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5–2 kg/m2, kõdunenud osa asendamiseks 0,5–1 kg/m2. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.
SAEPURU - Kihi paksus 2,5–3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid.
1.2. Mineraalsed multšid
PAEKIVI KILLUSTIK- 5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.
GRANIIT KILLUSTIK- 5cm, erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
DEKORATIIVKIVID- 5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
TEOKARBID- 2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
KERGKRUUS- 3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse)
LIIV- 5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.
1.3. Sünteetilised multšid
PEENRAVAIP- vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena. Taimestikuga istutsualade multšimisel orgaanilise multšiga ei ole soovitatav laotada multši alla peenaravaipa. Kuigi usutakse, et peenravaip on heaks abivahendiks umbrohtumise ärahoidmisel, näitab tegelikkus midagi muud. Peenravaiba kasutamisel esinevad järgmised probleemid.
- Peenravaip ei hoia ära juurumbrohtude teket. Need tungivad peenravaibast läbi, kuid nende kättesaamine läbi peenravaiba on võimatu.
- Peenravaiba all tekib sageli anaeroobne keskkond, millega kaasneb mikrofloora muutumine juurte piirkonnas ning sedakaudu ka mulla roiskumine.
- Peenravaip põhjustab vee kondenseerumist multsi ja kasvupinnase vahel, mistõttu mitmeaastastel taimedel (eelkõige puittaimedel) areneb pindmine juurestik.
- Peenravaip takistab väetiste viimist kasvupinnasesse.
- Avaldumata jääb multši kavupinnast parandav mõju, kuna humifitseerunud multšimass ei saa seguneda kasvupinnasega.
TEKSTIILMULTŠ- kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
2. Geosünteedid
Geosünteedid jagatakse:- geotekstiilid,
- geovõrgud,
- geomembraanid,
- geosünteetilised savivahekihid ja
- geokomposiidid
Peamised kasutusalad:
- pinnase tugevdamine;
- pinnase veejuhtivuse vähendamine;
- pinnase veejuhtivuse suurendamine;
- pinnasekihtide eraldamine;
- nõlvade pindade kindlustamine.
GEOSÜNTEETILISED SAVIVAHEKIHID- õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enamat kihti geosünteeti. Naatriumbetoniitsavi on looduslik materjal, mida saadakse spetsiaalsetest kaevandustest. Veega kokkupuutumisel seovad saviosakesed endaga vee molekule, mille toimel nad paisuvad kuni kümme korda ning kleepuvad omavahel kokku, moodustades praktiliselt vett mitte läbi laskva kihi. Geosünteetilisi savivahekihte kasutatakse vedelike ja gaaside liikumise takistamiseks, leides laialdast kasutust keskkonnaobjektide ehitamisel, kus on oluline vältida vedelike ja gaaside imbumist ümbritsevasse keskkonda. Näiteks prügilate ehitusel on võimalik sobiva betoniitkanga kasutamisega asendada paks tihendatud sinisavi kiht
GEOVÕRGUD- sünteetilised võrgutaolised materjalid, mis koosnevad omavahel seotud paralleelsetest lamedatest ribadest, millede vahel olevad avaused peavad olema piisavalt suured, et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või kivimaterjaliga (killustik vms). Geovõrkude peamine tööülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine.
FILTERKANGAS E. GEOTEKSTIIL- polüpropeenkiududest valmistatud vett ja õhku läbilaskev väga vastupidav hallikas viltjas kangas, mida kasutatakse nii haljastuses kui teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Filterkangas eraldab üksteisest pinnasekihid ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi.
Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi.
3. Kattekangad
KATTELOOR- õhuke, väga kerge, valget värvi polüpropüleenkiududest kangas. Katteloori kasutatakse mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest kaitsmiseks ning ka kahjurputukate vältimiseks. Külvi katmisel kattelooriga idanevad seemned kiiremini.
Paigaldamine:
Katteloor paigaldatakse külvi puhul otse mullapinnale, kasvavate taimede puhul ettevaatlikult otse taimedele. Katteloor ei tohiks olla liiga pingul. Servadest kinnitatakse mulla, lauamaterjali, kivide või muu käepärasega. Kivide kasutamisel tuleb neid asetada piisavalt väikese vahekaugusega, vastasel korral on oht, et katteloor võtab tuule alla ja rebeneb.
PAKASEKAITSEKANGAS EHK KÜLMAKATE- kaitseb külmaõrnu taimi pakase- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud. Kangas eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta ja säilitada järgmise talveni. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2.
VARJUTUSKANGAS- kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini. Varjutuskangas on UV-kindel. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.
4. Väetised
Väetis on aine või valmistis, mille kautamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega.Väetiste kasutamise miinimumnõuded:
1. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.
2. Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5–10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.
3. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.
4. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa
5. Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda.
4.1. Orgaaniline väetis
Valdavalt taimse või lomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis. Orgaaniliste väetiste hulka kuulub:- sõnnik- toiteelementide sisaldus (massi%) 2%-39%(N+P+K)kuivaines
- virts- toiteelementide miinimumsisaldus (massi%) N 0,2% P 0,01% K 0,3%
- silomahl
- väetusturvas
- mitmesugused kompostid
- haljasväetised
4.2. Mineraalväetis
Väetis, milles toiteelemendid on kaevandatud mineraalide või füüsikalise ja/või keemilise tehnoloogia abil saadud anorgaaniliste ainete koostises. Mineraalväetised jaotatakse taimetoiteelementide sisaldusest olenevalt lihtväetisteks ( sisaldavad vaid üht taimetoiteelementi) ja kompleksväetisteks, mis sisaldavad vähemalt kahte põhitoiteelementi. Varem kasuati väetamiseks peamiselt lihtväetisi:- ammooniumnitraat
- superfosfaat
- kaaliumkloriid
- NPK Väetise igas graanulis on kõik makro- ja mikroelemendid sama sisaldusega
- PK lämmastiku osatähtsus väike või puudub sootuks
4.3 Kuidas suhtuda orgaanilistesse väetistesse?
Vastus järgmisele küsimusele on huvitav: „Kas orgaaniline väetis on parem kui kunstväetis?“ Ja vastus on: kõik sõltub asjaoludest! Võttes aluseks selle, mida me praegu taimede kohta teame, ei tee taimed vahet, kas nad omastavad lämmastikku, fosforit, kaaliumi jne orgaanilisest või kunstlikult valmistatud väetisest. Taim suudab omastada vaid teatud keemilisi ühendeid, mis peavad olema taime juurtele kättesaadavaks tehtud, või muidu ei ole väetamisest kasu. Sõltumata sellest, kas väetis on orgaaniline või mitte, kasutab taim toitaineid mitte nende päritolust, vaid oma vajadustest sõltuvalt.
Vastus järgmisele küsimusele on huvitav: „Kas orgaaniline väetis on parem kui kunstväetis?“ Ja vastus on: kõik sõltub asjaoludest! Võttes aluseks selle, mida me praegu taimede kohta teame, ei tee taimed vahet, kas nad omastavad lämmastikku, fosforit, kaaliumi jne orgaanilisest või kunstlikult valmistatud väetisest. Taim suudab omastada vaid teatud keemilisi ühendeid, mis peavad olema taime juurtele kättesaadavaks tehtud, või muidu ei ole väetamisest kasu. Sõltumata sellest, kas väetis on orgaaniline või mitte, kasutab taim toitaineid mitte nende päritolust, vaid oma vajadustest sõltuvalt.
Orgaanilise väetise plussiks on see, et see mõjub paremini mullale ja selles elavatele organismidele. Äärmuslikul juhul rikuvad ainult mineraalväetisi kasutavad aednikud oma aia mulla sellega, et kunstväetised ei anna mulda huumuses sisalduvaid toitaineid ning kõdu, mida vajavad mullas elavad elusolendid.
Kui kasutad orgaanilist väetist, tasub meeles pidada, et ilmast sõltuvalt kulub kolm kuni neli nädalat, enne kui väetises sisalduvad toitained muutuvad taimedele kättesaadavateks. Selleks, et taim oleks aprillis väetatud, tuleb orgaaniline väetis (näiteks kondijahu või kompost) anda mulda juba märtsis! Kui soovite anda taimele suhteliselt kiiresti palju toitaineid, on mõistlikum kasutada mineraalväetisi. On olemas ka vahepealne variant: orgaanilise väetise ja mineraalväetise segud, kus orgaanilisele põhimassile on lisatud mineraale.
Minu arvamus
Kuna pole endal aiapidamisega veel piisavalt kogemust, ei ole ka eelistused välja kujunenud. Ma arvan, et eelistaksin pigem mahedaid lahendusi aga mitte raudkindlalt. Mida aga jälgiksin oleks see, kas toode on Eestis toodetud või mitte. Praegu olen arvamusel, et oma aias ma väga geosünteete ja sünteetilisi multše kasutada ei tahaks. Kuna mul kogemust ei ole siis väikesel määral katsetada tahaks väga paljude võimalike variantidega.kasutatud kirjandus:
- http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63
- http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
- http://www.pollumajandus.ee/?PublicationId=c6a9d47a-15de-44f0-82e7-6deec6dd8203
- http://www.aiaidee.ee/tag/mults/
- http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
- http://www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
- “Hea põllumajandustava” Livi R, Priit P, Madis M, Tiiu V, AS Folger Art, 2007, lk28, 84
- https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/4201/2005/PLK_lisa1_2012.pdf
- http://www.gardena.com/ee/garden-life/garden-magazine/vaetiste-eri/
